alati rohkem kui üks vaatepunkt

elu ilu on vaataja silmades

px px

Leiva lugu

Sellest ajast peale kui mõned aastad tagasi Eve ja Lembit oma Leivapojukese väikevenna minu hoolde usaldasid, on ikka aeg-ajalt juhtunud, et ahjust võetakse välja soojad auravad Leivapätsid, köök saab täis magusat leivalõhna ja pere ning sõbrad saavad Loojat kiita ja sooja Leiba süüa. Et Leivapojuke on elusolend, on juhtunud sedagi, et ta on külmkappi liialt kauaks tähelepanuta jäänud ning ära väsinud. Siis tuleb sõpradelt-sugulastelt uus Pojuke tuua, sest nemadki on peale külakostiks toodud Leiva proovimist palunud omale Leivategemise vahendeid ja õpetust.

Leiba sööme me kõik hea meele ja isuga iga päev. Kõige mõnusam on lihtne soe must rukkileib võikillu ja külma piimaga. Et aga meelde tuletada, kui hea see lihtne söök tõepoolest on, tuleb aeg-ajalt ka vähe huvitavamaid ja omapärasemaid leivaretsepte katsetada. Tegelikult on Leib väga lahke peremees ja lubab oma kõrvale vormi peaaegu igasugust muud toitu. Leiba saab teha nii soolast kui magusat, vürtsikat kui mahedat - lõpuks seab piirid vaid oma kujutlusvõime. Üldreeglina võib kilo taigna sekka segada kuni 200 grammi lisandeid, kuid õige tunnetus tuleb kogemusega ning eks iga toiduaine käitub leivas isemoodi. Panen siia kirja mõned ideed ja õppetunnid mis ma leivateo käigus olen omandanud, et ka teistel oleks katsetamisrõõmu.

Suitsupeki või suitsulihaga tehtud Leib on kindlasti kõigi lemmik. Eelkõige maitseb see hästi meesperele. Ühe kilose Leiva kohta tasub lisada näiteks 200 grammi suitsuseapõske ja see Leib on alati kõige kiirem laualt kaduma.

Mett panen ma paljudesse magusapoolsetesse Leibadesse. Suhkrut meega asendada ei saa - kuluks teda liiga palju ning taigna teeb ta ülemäära vedelaks. Küll aga annab juba supilusikatäis mett Leivale mõnusa maitse. Meega Leival on oht kergemini ära kõrbeda - seetõttu tuleb tal asjus tähelepanelikumalt silma peal hoida.

Seemneid võib Leivale lisada kõiksugused, mis vähegi näppu peaksid sattuma. Seesami-, kõrvitsa-, mooni-, seedripuu-, linaseemned - neid saab segada nii taigna sisse kui ka panna kaunistuseks Leiva peale. Taigna sisse olen kuivatatud seemnetele lisaks või asemel seganud ka idandatud seemneid - mungoa- ja lutserni idusid, mida poes müüakse. Küpsedes muutuvad nad vahvalt magusaks ja krõmpsuks.

Juustu võib Leiva sisse panna väga mitmesugust. Suitsujuust on täiesti omaette elamus kadakase maitse ja suitsusauna lõhnaga. Tavalise juustuga on hea lisada seemneid. Mahedam mozzarella või pizzajuust sobib kokkusegamiseks maitsetaimede ja ürtidega, andes tulemuseks omamoodi pizzaleiva.

Kuivatatud puuviljad - rosinad, ploomid, virsikud, pähklid annavad klassikalise puuviljaleiva. Kõige huvitavamad sellest seltskonnast on ploomid - korraga mõnusalt magusad ja hapud. Ploomileib koos mee ja mooniseemnetega on üks mu lemmikuid. Samamoodi on huvitavaks lisandiks kreekapähklid, mis pisikeses koguses annavad omapäraselt maheda mõrkja maitse.

Ingveriga Leiba sattusin tegema päris juhuslikult. Jõululaupäeva eelõhtul hakkasin taigent valmis seadma kui avastasin, et luurel käinud päkapikud on kõik kuivatatud ploomid ja aprikoosid ära söönud. Vaatasin siis mõtlikult köögis ringi, et millest veel Leiba annaks teha ja külmkapi ukse vahelt pilgutas minu poole silma purk marineeritud ingverit. Hakkisin roosad lehekesed väikesteks tükkideks, lisasin mett ning tulemus sai mõnusalt vürtsikas ja krõmpsuv - selle jõulupüha lemmik.

Melon annab Leivale väga mõnusa maitse, kuid sisaldab nii palju vett, et muudab taigna vedelaks ja Leiva nätskeks. Pean seda retsepti tulevikus uuesti proovima nii, et praen meloni kõigepealt läbi ja lisan ka taignasse tavapärasest rohkem jahu.

Maks, mis on kergelt läbi praetud, on heaks vahelduseks suitsupekile, kui meespere lihaga Leivast kuidagi loobuda ei taha. Sekka saab segada ka peterselli või rosmariini, mis annavad mõnusa varjundi.

Šampinjonid ja sinihallitusjuust (25.01.2009) - et viimane neist on väga tugeva maitsega ja tuleb küpsetistes intensiivselt esile, lisasin juustu alla 100g, kuid rukkileiva tummise tooni kõrval kadus peen juustumekk pea sootuks ära. Šampinjonid läksid kenasti pehmeks ja andsid head seenemaitset - kokku tuli tulemus päris hea. Järgmine kord katsetan hallitusjuustuga julgemalt ja panen ehk lisaks hoopis metsaseeni.

Banaan (25.01.2009) ei annagi kuigi palju maitset, kuid teeb tekstuuri pehmeks ja Leiva väga magusaks. Et banaan on ise pehme ja läheb küpsetades vedelamaks, panin ettenägelikult rohkem jahu. Järgmine kord proovin tekstuuri jaoks banaanile lisaks panna pähkleid või muud taolist.

Mandlid (08.02.2009) lähevad küpsetamisel pehmeks ja maitsevad pisut martsipani moodi. Mandlilaastud kaovad leiva sisse kummalisel kombel jälgi jätmata ning just terved mandlid annavad parima tulemuse. Kõigepealt tuleb eemaldada koor - seda on lihtsaim teha mandleid kuuma veega üle valades ja siis koored pealt libistades.

Sibul (08.02.2009) sisaldab peamiselt vett ja tulemus oli ka arvata. Praadisin sibulad peaaegu pruuniks kuid leib tuli siiski liiga pehme. Lisasin pisut ka suitsupekki ja kui liigne pehmus välja arvata, on tegemist kahtlemata kõige parema maitsega leivaga, mis ma kunagi teinud olen. Järgmine kord tuleb sibulad päris pruuniks praadida.

Tume šokolaad ja kuivatatud kirsid (14.02.2009) - muidu igati hea tulemus, aga isegi kokanduseks mõeldud tume šokolaad läks suure kuumusega pisut liiga mõruks, seega peaks tavalise šokolaadiga parem tulemus tulema.

Leiba tahan kindlasti teha veel: päikesekuivatatud tomatite ja basiilikuga; parmesani ja oliividega (ei teagi, kas mustade või rohelistega); mangoga; metsaseentega; pohlade ja valge šokolaadiga.

px px